Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

Uued muudatused puudutavad haiguslehe ajal töötada soovivaid inimesi ja ka töötuid.

„Elu on võimalik elada lihtsalt ja vähe kulutades,“ teab Reet Murel. Viimase kümmekonna aastaga on tema eesmärgiks saanud mõtteviis, et alati ei pea uusi asju ostma – just vanu ümber töödeldes saab meisterdada lugudega esemeid. Aga siingi on tarvis leida tasakaal.

Kanade pidamine kogub Eestis üha enam populaarsust, eriti munade hinna tõusu taustal. Kuigi oma kanala rajamine võib esmapilgul tunduda lihtne, oleneb lindude tervis, heaolu ja munatoodang suuresti läbimõeldud ja tasakaalustatud söötmisest.

Maaleht lõi kaasa sajandi keelerevolutsioonis, minnes nädalaks Ida-Virumaa kutsehariduskeskusse COSMOS kehva keeleoskusega vene noortele eesti keelt õpetama. Reporter Rein Sikk naasis tõdemusega, et iga poliitik peaks enne keeleteemadel sõna võtmist käima kohustuslikult Ida-Virus eesti keelt õpetamas.

Viljandi lähedal Kokaviidika külas Viidika talus asub Eesti ainus küülikute varjupaik. Loomad on end sisse seadnud isegi pererahva elu- ja magamistoas.

Sel pühapäeval viiakse Toomas Paul hooldushaiglast Sutlepa kabelisse ülestõusmispüha jutlust pidama. Ta on seda teinud juba 38 aastat järjest. Kantslisse ronimiseks enam jaksu ei ole, aga toolil istudes saab niisama hästi hakkama.

Tänavune kevadreis viib Maalehe reisisellid koostöös Germaloga Maroko ringreisile, mis osutus nii populaarseks, et tahtjaid oli kaugelt enam, kui gruppi mahtus. Marokos avastame nii suuri kui väikseid linnu, käime kõrbes ja mägede vahel ning loomulikult seikleme turgudel ja sööme kohalikke meelisroogasid. Kuidas see välja tuleb ja päriselt on, saab lugeda siitsamast reisikirjast.

Reedel (3.04) kõrgrõhuvöönd taandub ja Läänemerele nihkub väike väheaktiivne madalrõhkkond ning selle piirest lisandub meile niiskust.

2. aprillil esitles Kristi Jaanus Maarja-Magdaleena rahvamajas oma uut noorteromaani „Emily ja Kätlyn ehk Raju reede“.

Kui jätta kõrvale kirikumehed ja valimiste eel aktiveeruvad poliitikud, siis peab suurem osa inimkonda just teda kõigi aegade suurimaks muinasjutuvestjaks.

Metsakuru aiandi uus reklaamvideo vallutab sotsiaalmeediat. Vaatajad kiidavad nii huumorit kui ka värsket lähenemist.

Sel aastal on linnugripp tuvastatud 36 metslinnul Eesti eri otstes, näiteks hiireviudel Võrus ja Saaremaal ning luikedel Kihnus, Hiiumaal, Läänemaal ning Tallinna ja selle ümbruse randades. Tallinnas on haigus leitud ka kanakullil ja sinikael-pardil.

„On see suits? Või hoopis sudu?“ nii arutlesid eile Delfiga ühendust võtnud lugejad. Seda oli märgata nii Tallinna südalinnas, Pirita kandis kui ka Rocca Al Mares. Sünoptik Taimi Paljak viitab udule.

Selle loo pealkiri sündis pärast hiljuti tänaval kuuldud rõõmuhüüatust: „Ometi üks normaalne märts!“ Sõnaraamatu järgi tähendab normaalne midagi talutavat, vastuvõetavat, tervet, normikohast. Kuidas selle märtsiga siis lood olid?

Nädala eest rääkisin tuttavatele, et võiksime olla rõõmsad, kui ei pea tööle helistama ja hilinemise pärast vabandust paluma, sest droon vigastas autot.

Isane küürvaal Timmy on jäänud kolmandat korda Läänemerre lõksu ning päästjad on loobunud tema aitamisest. Nende sõnul on loom nii kurnatud, et edasine sekkumine teeks rohkem kahju kui kasu ning vaalal lastakse rahus surra.

Kui märts osutus keskmisest soojemaks, siis aprill teeb tagasi ja pakub heitlikumat ilma nii tuule kui ka sademete poolest. Ka termomeetri näit võtab päev-päevalt suuna allapoole.

„Sätla on meie loodav uus veebikeskkond, kus seadustest saab aru ka juristihariduseta inimene,“ selgitab justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200). „Seal saab igaüks ka ise kaasa rääkida. Sätla on seaduste koos loomise ja selgemaks sättimise koht.“

Tänavu jaanuaris avastati Hiiumaal Nuudi hobitalus linnugripp, mistõttu hukati põllumajandus- ja toiduameti (PTA) otsusel 16. jaanuaril kõik sealsed linnud. Hüvitist pole omanik saanud veel sentigi.

Energiakriis, kliimaeesmärgid ja julgeolekuküsimused põimuvad üha tihedamaks sasipuntraks. Kas abi võiks olla kogukonnaenergeetikast – Eestis vähe räägitud lahendusest, millega esimesed katsetused juba tehtud?

„Ajutiselt okupeeritud.“ Nii näeb hetkeseisu Ramsi poolsaarel asuva kinnistu omanik Priit Kotkas, kes andis sundtäitmise ja trahvi ähvardusel kohalikule vallavalitsusele järele. Vald on talt lukustatud autovärava avamist nõudnud juba üheksa aastat. Nüüd enam väravat ees pole, saab vabalt mootorsõidukiga mere äärde vurada, kuid see „pidu“ ei kesta kaua – juba on tekkinud konfliktid ning omanik plaanib värava tagasi ja lukku panna.

Haapsalu linna eelarves haigutab pea veerand miljoni euro suurune puudujääk, sest Haapsalu linna algkooli juhtkond tegi haridus- ja teadusministeeriumile õpilaste andmeid edastades väidetavalt näpuvea ning jäi toetusrahast ilma.

„Teed on väga vaja, inimesed käivad Värskasse tööle ja sinna sõidab ka koolibuss. Saatse pansionaadi elanikud tahavad süüa ja ka kiirabi peab siia jõudma,“ räägib Kolossova külavanem Silver Hüdsi. Paarkümmend aastat kaalutud Saatse saapa ümbersõidu rajamine on nüüd lõpuks alanud.

Seitse kogemust eesti keele ja meele päästmisest Ida-Virus, mis on karjuvas vastuolus ilusate luiskelugudega keeleõppe edust ja vajadusest eestikeelsele haridusele ülemineku tähtaega venitada.

Tartu ringkonnakohtu otsus tühistada Toila gümnaasiumi sulgemine külvab paksu segadust, sest ei vald ega kool tea, mis otsust täites juhtuma hakkab ja kui suurest rahasummast lõpuks ilma jäädakse.

Tuuli Veenpere käis paarkümmend aastat tagasi vähiga võideldes läbi täielikust põrgust: vahepeal rippus kõik juuksekarva otsas ja neiu kaalus kõigest 36 kilo. Tänu meditsiini edusammudele sai ta kasvajast siiski priiks. Aga kogetu ja põetu on vajutanud pitseri kogu ta elule.

Mis juhtub, kui paatosliku kangelaslavastuse peaproovi marsib sisse jauramiga tädi ja hakkab harjutama, sest arvab, et on tema kord? Ühes harrastusteatrite mängitavamas näidendis on just selline stseen.

Töötasin nädal aega Ida-Viru kutsehariduskeskuses eesti keele õpetajana ja sain aru sellest, millest paljud meie poliitikud ega omavalitsusjuhid pole tahtnud või suutnud 30 aasta jooksul aru saada.

Aastaid pärandniitude hooldamisega tegelenud talupidajad pahandavad riigimetsa majandamise keskuse (RMK) pärandniitude hooldamiseks rendileandmise enampakkumiste korralduse üle ja nimetavad seda netikasiinoks.