Äsja lõppes augustis välja kuulutatud ideekonkurss Tallinna lauluväljakule uue ruumilise tervikvisiooni leidmiseks. Käisime linlastelt uurimas, mida nemad uuenevalt Lauluväljakult kõige rohkem ootavad.

Käesoleva aasta augustis kuulutasid SA Tallinna Lauluväljak ja Tallinna Strateegiakeskus välja avaliku ideekonkursi Tallinna lauluväljakule ruumilise tervikvisiooni leidmiseks, mis võimaldaks lauluväljaku territooriumi avardada ning senisest mitmekesisemalt kasutada. Milliseid uuendusi siis oodatakse ja miks neid vaja on?

Tallinna lauluväljak on omal kohal olnud juba piisavalt kaua, et muutuda enesestmõistetavaks, umbes nii nagu Tallinna vanalinn või Kadrioru park. Lauluväljakul pole ette näidata küll niipalju väärikaid aastaid, kuid ometi räägivad kõik need kõnekad paigad meile Eesti riigi ja rahva kujunemise lugu, igaüks eri ajastust ja omamoodi. Siiani on aga kahetsusväärselt vähe avalikkusele teada, kuidas Tallinna lauluväljak sai kõigi omaks, laulupidude kohaks, just selliseks paigaks, nagu seda armastatakse.

Suve lõpus kuulutati välja avalik ideekonkurss leidmaks Tallinna Lauluväljaku alale parimat ruumilist tervikvisiooni, mis võimaldaks territooriumi avardada ning mitmekesisemalt kasutada. Selle kõige juures tuleb aga hoida laulupidude traditsiooni. Nende ülesannete üheaegne täitmine nõuab nutikaid lahendusi.

RMK -d tuntakse eelkõige riigimetsade majandaja ja puhkevõimaluste pakkujana, kuid vähem teatakse teda kui Eesti suurimat looduskaitsetööde tegijat.

Endine ajakirjanik ja nüüdne psühhoterapeut Kaire Talviste kinnitab, et kavatseb terve elu õppida, sest ilmas on nii palju põnevat, millest ta ilma jääda ei taha.

Paindlikkust ja erisusi on raske juhtida, aga need muutuvad juhitavaks, kui näeme pikemat perspektiivi.

„Piiri ääres peaks keelt ikka oskama. Vene keeleta ei saa hakkama ka teenindajad, nemadki käivad meil kursustel.”

Ükski hirm pole põhjus, et lükata edasi kannapööret karjääris, teab laevaperenaiseks hakanud endine müügijuht.

Veel aasta tagasi ei tahtnud tartlanna Ele Hansen Tallinnasse õppima minna, nüüd aga plaanib Tais massaaži õppida.

Kui proovisõidule saabus uusima põlvkonna Mercedes-Benz Sprinter 316 CDI, oli selge, et niisama ringi sõita oleks selle autoga liiga lahja proov. Proovisõiduks panin valmis kümne meetri pikkuse autotreileri ja kaks youngtimer ’it, mis vaja liigutada punktist A punkti B. Mis saaks valesti minna?

Ühendkuningriigi teadlased seostavad nädala jooksul 120 minutit looduses viibimist hea tervise ja enesetundega.

Avaldame dialoogi Andra Teede kirjutatud Gustav Ernesaksa elust ja loomingust kõneleva teatritüki „Hakkame, mehed, minema“ osaliste vahel, kus traagilistel teemadel vestlevad peategelane ja 1944-1950 ENSV esikommunist Nikolai Karotamme vahel.

Kas ideaalkaalu saavutamiseks on vaja õiget dieeti või moodsat trenni? Toitumisnõustaja Kristin Salupuu räägib LP-le, milline on tegelik salenemisnipp.

Kliiniline psühholoog Triinu Niiberg-Pikksööt (36) teab enda kogemusest, mis on krooniline valu: tal on diagnoositud migreen. Ta teab, kuidas valuga elada, ja jagab oma kogemusi LP lugejatega.

2005. aastal kirjutas politoloog Tarmo Seliste Eesti Päevalehes, et müstiline suhkrutrahv on saanud osaks poliitilisest retoorikast. Samas on senine arutelu olnud tema sõnul üheülbaline.

Mis oleks, kui jätaks sel aastal kuuse tuppa toomata, kirikukontserdid vahele, kallid kingitused tegemata ja läheks jõulude ajal hoopis loodusesse?

Tunnustatud arsti isiklik terviseprobleem viis selleni, et tema toitumispõhimõtteid järgivad nüüdseks väga paljud inimesed.

Tööelus mitu kannapööret teinud Aivar Roop leidis oma kutsumuse koera- ja kassitarvete tootmises.

Detsembris alanud sotsiaalministeeriumi kampaania „ Pole hullu “ juhib tähelepanu sellele, et iga neljas meist puutub elu jooksul kokku vaimse tervise häirega ja näeb seetõttu maailma omamoodi.

Eelmisel nädalal maandus punasel planeedil NASA maandur InSight. Nüüd on Marsil kaks inimeste loodud toimivat teadusjaama.

Kas tõesti on masinad hakanud ise mõtlema või on see suur mull?

Moonika Siimetsa film „Seltsimees laps” ületas 100 000 vaataja piiri ja püsis mitu nädalat Eesti kinoedetabeli tipus.

Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali loojad on hakkama saanud millegi väga erilisega – see teos sobib enamikele.

Seiklusjanuline paar külastab ja filmib nii maalilisi kuurorte kui ka staarirohkeid pidusid.