Brita ja Marko pere kolis mehe töö tõttu võõrsile, mis tegi Brita elu keeruliseks. “Oli kummaline ja nukker, et mitte keegi ei helistanud ega kutsunud välja. Üha enam tundsin, et olen nähtamatu, elan vaid laste ja mehe heaks ning mees ei mõista mind,” kurdab naine.

Sinu raha, minu raha, meie raha. Aga kelle ettevõte, kelle kodu, kelle auto? Inimeste erinevad moodused peresiseselt rahaasjade jaotamiseks inspireeris mind meie pere lugu jagama. Jagan ka seda, mismoodi mu mõtted käisid siis, kui oma ettevõtet asutama hakkasin – kas teha see ainult endale? Mis saab sellest siis, kui tulevikus midagi meie suhtega juhtuma peaks?

Soovid oma lastele lihavõtetel lõbusat munajahti teha, kuid ideid napib? Siit saad abi! Oleme sinu jaoks valmis mõelnud munadejahi igas vanuses lastele. Mõne versiooni saad siit lihtsa vaevaga välja printida. Mõne jaoks pead veidi ise joonistama, meisterdama või pildistama.

Palusime Pere ja Kodu lugejatel avaldada arvamust teemal, kas koolis on sobilik dressipükstega käia. Võime julgelt väita, et lugejatele läheb teema korda ja kütab korralikult kirgi. Oma arvamuse saatis meile pea 1600 inimest.

Kuuleme ühiskonnas tulist arutelu pedofiilia ja selle eest määratavate karistuste teemal – justiitsminister on rõhutanud, et pedofiilide karistused on karmid. Kas aga mitme aasta pikkune alla kümneaastase lapse suguelundite näppimise eest määratud tingimisi vangistus on päriselt ka karm karistus? Otsisin välja kohtulahendid, kus karistus laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude eest pole toonud kaasa ainsatki päeva reaalset vangistust – las lugeja ise otsustab, kas ja kui karm karistus see pedofiilile on.

Lugeja küsib: „Kasvatan üksinda seitsmeaastast poega. Poja isaga lõppes meie kooselu üsna peatselt pärast lapse sündi ning sestpeale pole isa lapse vastu huvi tundnud. Alguses käis ta lapsel paari kuu tagant külas, pärast lapse kaheaastaseks saamist lakkasid külaskäigud täielikult. Ma ei pidanud tol ajal õigeks suhtlemist ka peale suruda – kui ei taha, siis ei taha. Nüüd, viis aastat hiljem võttis lapse isa minuga ootamatult ühendust ja teatas, et soovib pojaga jälle suhtlema hakata. Väitis, et oli kunagi nooruse rumalusest selle lõpetanud ja nüüd mõistab, et see oli halb otsus. Mina olen aga nõutu – ühest küljest võiks isa lapse elus ju osaleda, teisest küljest on ta aga lapsele täiesti võõras inimene. Muretsen, mis tundeid see olukord lapses tekitada võib, ja ausalt öeldes on mul tema vastu ka teatav trots, sest pidin pikalt üksinda hakkama saama. Kas mul on õigus keelduda isa ja lapse kohtumistest? Mida isa ette saab võtta, kui ma tal lapsega suhelda ei luba?“

Viimastel aastatel on olnud palju sõjauudiseid, saame ohuteavitusi, kuuleme ohusignaale. See kõik võib lapsel tekitada küsimusi, aga ka hirmu. Kuidas lapsega sõjast ja ohuolukordadest rääkida? Jagan mõned soovitused.

Lastega perede vodcasti seekordses episoodis tuleb juttu sellest, kui lapsevanemate teed lähevad laiali ning ees ootab lahkuminek. Kuidas teha seda lapsi säästvalt ning milliselt korraldada edasine elu? „Meie teed abikaasaga läksid eri suundades, kui noorem tütar oli ühekuune. See oli kindlasti minu elu kõige raskem periood,“ kirjeldab Liisa. Tänaseks ta teab, et lahkuminekute teooria ja eelteadmised võivad reaalsusest paljutki erineda – olles kõikide asjassepuutuvate emotsioonide, elupagasi ja vajaduste keskel. Koos psühholoogi ja pereterapeudi Kärt Kasega proovivad saatekülalised Liisa ja Liina oma küsimustele ja mõtetele vastuseid leida.

Iga päev toimuvad meie kehas miljardid reaktsioonid – rakud töötavad, taastavad end ja kõrvaldavad kahjustusi. Aja jooksul need protsessid aeglustuvad ja seda nimetamegi vananemiseks.

Anna kiusamine eskaleerus vaid poole aastaga ning leidis lõpu alles siis, kui direktor jõuliselt sekkus. Koolikius algklassides ei ole küll tihe, kuid vajab just siis märkamist ja sekkumist. Kuidas seda õigesti ja mõjusalt teha?

Vanemad arvavad sageli, et suurenenud adenoid põhjustab lapsele tihedaid haigestumisi, kõrvapõletikke ning silmnähtavaid kaebusi. Tegelikult see nii ei ole – ka väga terve laps võib suurenenud adenoidi tõttu märkamatult kannatada.

Eksamiperioodi lähenedes ei tunne muret ja ärevust mitte ainult õpilased, kel eksam ees seisab, vaid sageli ka nende vanemad. Kas ta saab hakkama? Kas ta on teinud piisavalt? Mida peaks veel tegema? Nende küsimuste asemel näen aga vajadust kutsuda vanemaid tähelepanu pöörama millelegi veel olulisemale, milles oma lapsi toetada.

Pere ja Kodu podcast’i värskes osas räägime sellest, kuidas Hiiumaal on võimalik õppida turismivaldkonda nii, et samal ajal saab omandada ka gümnaasiumihariduse. Fookuses on ühendkool, kus hariduse omandamiseks on mitu selget õpiteed ning kus üldharidus ja kutseõpe on omavahel seotud.

24 avaldatud kohalikust omavalitsusest on hetkel esikohta jagamas Alutaguse ja Viimsi vald. Mida nad teistest paremini teevad? Pere ja Kodu analüüsib ning paneb kokku suure edetabeli kõikidest Eesti omavalitsustest, et leida vastus küsimusele – millises Eestimaa otsas on kõige parem lapsi kasvatada? Hindame kohalikku heakorda, turvalist kooliteed, lasteaia- ja koolikohti, tegevusi lastele ja noortele ning peredele mõeldud toetuste suurusi.

Riiklik vanemahüvitise süsteem toetab väikese vanusevahega laste sündimist. Vanematele tähendab see aga sageli aastaid, kui elu keerleb vähese une, haiguste, väikeste inimeste suurte tunnete ja olme virvarri keskmes. Neli ema räägivad ausalt sellest, kui palju on sellises elus lähedust ja rõõmu, aga ka väsimust, pinget ja lihtsalt päev korraga hakkama saamist.

Harry sündis täiesti pimedana. Ei tema ise ega ta pere ole sellest end aga morjendada lasknud. „Pigem laseme tal minna ja avastada, kui et muudkui kardame midagi hullu,“ mõtiskleb poisi ema Anneli. Näiteks käib Harry tavakoolis ja tegeleb täiesti tavaliste hobidega. Kuidas see kõik tal õnnestub?

Vanemluse üle peetavates aruteludes kostab üha sagedamini kahtlus, kas rahumeelse vanemluse ideaaliga pole mindud liiale – kui last tuleb kuulata, tema tundeid märgata ja temaga kogu aeg arvestada, siis kus jääb koht täiskasvanu sõnale, piiridele ja autoriteedile? Spetsialistidega arutledes selgub, et tihti lähtuvad vanemad vaid kontseptsiooni ühest osast, jätmata laiema tausta tähelepanuta. „Oleme liikunud autoritaarsest kasvatusest, kus täiskasvanu otsustas, kontrollis ja dikteeris, teise äärmusse – kõikelubavusse, kus püütakse olla küll toetav ja mõistev, kuid piire on raske hoida,“ tõdeb psühholoog Agne Vilt. Mida arvavad asjast koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu ning vanemlusmentor ja rahumeelse vanemluse eestvedaja Tanel Jäppinen?

Kas sa tead, mis õigused ja kohustused sul on, kui pole teise lapsevanemaga abielus või kui lahutate? Millised on su õigused ja kohustused lapse ühise või ainuhooldusõiguse korral? Kuidas arvutatakse elatist? Mis saab sinu varast siis, kui sind enam pole? Või millised on su lapse õigused ja kohustused täiskasvanuna oma seadusliku vanema ees?

„Sel ajal, kui logopeedile läksime, oli ta nagu tavaline terve laps – kõndis ilusti, lihtsalt ei rääkinud...“ Mathiase raske diagnoos tabas ema kui välk selgest taevast. Nüüd elab pere igapäevaelu justkui ajaga võidu joostes – geeniravimit alles töötatakse välja, ent millal lapse seisund võib halveneda, ei tea keegi. „Esimesena annavad Duchenne’i lihasdüstroofia puhul alla jalad, siis käed, kuni võib viia surmani...“

Olukord, millest leiavad end ühtäkki paljud pereemad – suhe lõpeb, raha on vähe ja sinu vastutusel on väikesed lapsed, kes sind vajavad. Korraga tundub, et kõik, mis seni kindel oli, on kadunud. Kuidas taastada enesekindlus ja rahulolu?

Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnikainstituudi juht Raul Kütt ja ehitusinstituudi tudeng Arli Sinijärv räägivad Haridus- ja Noorteameti podcast’is „Oskustega tulevikku“, miks ei tasu kutsekooli pidada haridustee lõpuks ning kuidas praktiline kogemus võib edasistele õpingutele anda tugeva aluse.

„Korraga teatas arvutimängu mängiv Patrik sõbrale, et ei saa rääkida, sest ei tunne üht näopoolt. Tundsin kohutavat hirmu ja kiirustasime EMOsse,“ meenutab Triinu.

„Meil lihtsalt ei ole olnud neid geenidelt sügavaid magajaid,“ on kolme lapse ema Maarja nüüdseks saatusega rahu teinud. Kuigi kõik tema kolm last on juba üsna suured, suudab neist praeguseks ainult üks öö läbi magada. Samuti kolme lapse ema Enelin tõdeb, et laste aastaid kestnud ärkamised mõjutavad tema enda und veel tänagi, kui pesamuna on kahe ja poole aastane. Nõu annab unenõustaja.

Tänaöine droon Auvere elektrijaamas peaks olema parim äratus ametnikele ja ka Eesti elanikele mõistmaks, et meie ohuteavituste süsteem ei toimi. See tuleb korda teha kohe, mitte aasta pärast.

Lastega perede videopodcasti värske hooaeg on kohal! Ees ootavad uued saatejuhid ja põnevad teemad. Hooaja avaosas on saatejuhtide Liisa-Maria Connori ja Liina Kolomaineni külaliseks unenõustaja Kene Vernik.

Teeme lugusid üheskoos! Ootame sinu arvamust ja kogemust teemal, kas dressipüksid on kooli sobilik riietus või peaks seal lähtuma siiski akadeemilisest riietusest. Vastajate vahel loosib Insplay välja auhinna.

Kolm last, kolm iseloomu, kolmed riided ja kolmed õppimised – seda kõike korraga. Kaks Ida-Virumaal elavat naist, Veronika ja Annika, said tuttavaks kolmikuid oodates. Nüüd on mõlema kolmikud juba kümneaastased. Läksin neile külla, et uurida, kuidas on korraga kolme sama vana last kasvatada.

Sisulooja Mallukas lõi avaliku häbiposti pedofiilidele ja vägivallatsejatele. Kuigi veebilehe ümber käib aktiivne arutelu, kas ja kui õiguspärane see on, oleme saanud vihjeid lapsevanematest ja õpetajatest, kes on lastega koos lehte sirvinud ning leidnud sellest alaealiste turvalisusele ja teadlikkuse kasvatamisele suure kasu.

Eestis ning ka paljudes teistest Euroopa riikides ei ole seadusega määratud, mis ajal võib lapse üksi õue mängima lubada. Ka vanemate kompass selles osas on erinev – paljud mõtlevad, millal on õige aeg? Kuidas iseseisvumisega alustada ja millised reeglid kokku leppida?

Noore esimene kokkupuude politseiga võib olla hirmutav ja piinlik, aga ka vajalik muutus, mis aitab elus edaspidi targemaid valikuid teha. Mis siis tegelikult juhtub, kui noor esimest korda politseisse jõuab? „Meil tuleb olukorrale otsa vaadata ja hakata lahendusi leidma. Mõnele sellest ühest korrast ka piisab, teise jaoks tuleb neid kohtumisi veel,“ tõdeb politseinik Kätlin Murre.