Kolm nädalat konstantset iiveldust. Lakkamatu peavalu. „Kolleegid küsisid, kas olen lapseootel, et ma olen näost nii ära,“ meenutab 23aastaselt insuldi saanud Laura Charlotte Kalvet, et ohumärgid olid tegelikult õhus juba mõnda aega.

Kuigi paljud seostavad depressiooni pideva kurvameelsuse või pisaratega, võib esineda ka peenemaid märke, mis jäävad sageli tähelepanuta. Uuringud ja eksperdid toovad esile mitu sellist sümptomit, mis ei pruugi tunduda klassikalise depressioonina.

Modellimaailma aktivist Sara Ziff kutsub USA seadusandjaid üles uurima, millist rolli võisid modelliagentuurid mängida Jeffrey Epsteini seksikaubanduse skandaalis.

„Enam pole esikohal välispidised iidolid, vaid enda tunnetamine, tundmine. Enesega leppimine,“ usub Marten Kuningas.

Just kõige kirglikumates olukordades kipuvad juhtuma kõige ootamatumad apsakad, mis võivad korraks piinlikkust tekitada, kuid millest hiljem saavad lood, mida meenutades ei saa naeru pidama.

Elu muutub kordi lihtsamaks, kui järgmise toidukorra asemel paar sammu kaugemale mõelda ning mitme päeva lõuna- ja õhtusöögid haaramisvalmis meisterdada. Pealegi aitab ettekokkamine hea tahtmise korral kontrolli all hoida isud ja toidueelarve.

Karjääripööre ei ole üksainus otsus, vaid protsess, mis kulgeb etappide kaupa.

„Mina ei unusta, kust ma olen tulnud,“ ütleb raadiohääl ja nelja lapse ema Maris Kõrvits (47). „Tahaks tihti anda inimestele turgutust, et kui elad ääremaal või mitte parimal järjel, siis see ongi koht, kus lüüa kaks potikaant pea kohal kokku ja hüüda: mina tahan, et mul oleks teistmoodi!“ Ta teab, millest räägib.

Tavaliselt räägitakse ghosting’ust ehk (romantilise) suhtluse äkilisest katkestamisest kui millestki, mida teised (pahad) teevad. Aga miks haihtuvad teinekord suhetest ka emotsionaalselt intelligentsed inimesed, kes teavad, et nii ei peaks?

Millal saab juhuslikust häirivast mõttest sundmõte? Kuidas tunda ära sundkäitumist? Mismoodi edasi, kui need võtavad elu üle?

Linn on meeleseisund, olevat väitnud USA linnasotsioloog Robert Ezra Park. Istanbul on seda kindlasti. See on liiga suur, liiga mitmest sajandite jooksul laotud kihist koosnev, liiga mitmes maailmajaos, et kellelgi oleks jaksu seda hoomata mingil muul kombel kui meeleseisundina.

Kirjutamata moereegel ütleb, et head asjad tulevad kahekaupa.

Laulja Koit Toome (47) reedab oma salarelvad – parimast lohutustoidust pika suhte valemini.

Mehhiko ja Veneetsia tulevad nüüd vaat et koju kätte.

Mina tahtsin tsirkusesse akrobaadiks minna. Või siis hobuseid kasvatada. Noh... reaalsus ei läinud päris nii nagu lapsepõlvefantaasiates, kuid see vana küsimus käib siiani kaasas. Kes sa oled, millega tegeled?

Toon toonis riidekomplektid on küll ilusad, aga igav hakkab. Moelavadeltki nähtub, et nüüd on aeg katsetada mustrite, värvide ja tekstuuride kombineerimisega.

Võrreldes pastaga on nuudlil kapriise vähem ja mängumaad mitme riigi jagu rohkem. Vali endale sobiv ja tee valmis salat, supp või lihtsalt üks kiire ja argine nuudlivokk.

„Ükskõik kui südantlõhestav on olukord, ma ei saa koost laguneda,“ ütleb intensiivravi- ja kiirabiarst Marleen Kruusamäe. „Ja vahel ongi pisarate tagasihoidmine väga-väga keeruline,“ teab ta.

Hanna Kangro oli jõudmas teismeikka, kui kuulis, et tema ema pole teda sünnitanud. Lapsendamisega seotud tabud taltsutasid aastakümneid tungi saada teada, kus on ta juured. Kas ka sünniemal on ruuged silmad.

„Rõõmu tundmine on lihas, mida peaks treenima iga päev,“ ütleb sopran Maria Listra (37). Ta on hea eeskuju.

Mis on ühist moe-show’ lõpus rahvale kummardaval Victoria Beckhamil, punasel vaibal poseerival Miley Cyrusel ja auhinda üle andval Hispaania kuninganna Letizial? Peale kuulsuse oreooli on vastuseks täiuslikuks voolitud käsivarred.

Mul oli 2016. aastal märkmik, kuhu kleepisin stiiliinspiratsiooni. Pildid mu emast 90ndatel ja ajakirjadest välja rebitu. Kõrvale kirjutasin: „Loo ajatu garderoob, mida sa iga päev kanda tahaks.“

Miks on nii, et rasketel aegadel tahab osa meist muutuda nähtamatuks, keerates lukku kõik sotsiaalmeedia kontod, teine pool aga riputab krüptilisi ülesvõtteid isegi haiglavoodist: vaadake, minuga on lood ikka lootusetult kehvad.

Loafer’id, mida kutsutakse meil mõnikord täpsema nimetuse puudumise tõttu mokassiinideks, on preppy- (eliitkoolide õpilastele omane – toim) stiili üks olulisemaid sümboleid. Ometi on nende päritolu kõike muud kui peen.

Loomulikkus on endiselt moes, kuid õhus on märke, et meigi- ja soengutrendid hakkavad muutuma mitmekesisemaks. Kuidas oleks läikivate silmanurkade või trendika tukaga?

Varakevadine retk tundmatusse võib aset leida ka üsna koduses keskkonnas – just nii juhtus minuga, kui seadsin end Google Mapsi juhatusel teele graafilise disaineri Raineri ja näituskeskuse juhi Kristeni juurde. Tiivustajaks suvine vestlus teemal klaasplokkseinad ja täiuslik WC-pott. Olin veendunud, et ees ootab midagi inspireerivat ja mul oli õigus.

Hele nahk, sügavat tooni huuled ja nägu raamistavad kulmud moodustavad pilkupüüdva kontrastse tulemuse.

„Kas need on riisiväljad?“ küsin kohalikult autojuhilt kuskil kõrvalisel maanteel, mõnikümmend kilomeetrit Hanoist. On tõesti, kuulen vastuseks. Ainult et need ujuvad põllud pole erkrohelised nagu plakatitel või mõnesaja kilomeetri kaugusel lõunas. Need põllud siin on tuhmid, paksu halli tolmukihiga kaetud mülkad.

Suhted ei lagune tavaliselt üleöö, vaid murenevad tasapisi. Põhjuseks kuhjunud eksimused ja ütlemised, mis aja jooksul kogunevad, kuni muutuvad talumatuks.

Tänapäeval on sülearvutid muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks – töötame nendega diivanil, voodis ja isegi liikvel olles. Mugavus, mida need seadmed pakuvad, võib aga varjata mitmeid terviseriske, millele sageli ei mõelda. Kuigi nimetus „sülearvuti“ viitab sellele, et seda võiks kasutada otse süles, ei pruugi see tegelikult olla kehale ohutu.