Mehe keha läbib vananedes palju muutusi. Juuksed lähevad halliks, näole ilmuvad kortsud ja sul ei pruugi enam nii palju energiat olla kui varem. Vanus võib mõjutada ka peenist. Meestearstid selgitavad, milleks valmis olla, mida sa ennetuseks teha saad ja mille korral peaks arsti poole pöörduma.

Kreatiin on üks populaarsemaid ja enim uuritud toidulisandeid, mis mängib olulist rolli lihasjõu ja vastupidavuse arendamisel. Kreatiini seostatakse küll eelkõige spordiga, kuid lisand aitab peale treeningutulemuste parandada ka ajutegevust ning aeglustada vananemisega seotud protsesse. Uuest uuringust on selgunud, et lisaks kõigele muule võib kreatiin aidata ennetada vähki.

„Momentumi“ viiendas saates on Amani Kiivikal külas ajakirjanik ja sisulooja Mondela Urbala, kellega räägitakse vaimse tervise muredest. Mondela teab, mida tähendavad depressioon, rasedusjärgne depressioon ja toitumishäired. Ta on õppinud oma keha ja vaimu tundma ning ATH diagnoosi saamine pani tema sõnul pusletükid lõpuks kokku.

Südame rütmihäired võivad avalduda väga erinevalt. Mõni tunneb rinnus õrna vibreerimist, teine tugevat kloppimist või vahelejäänud lööke. Sellised viperused ei ole ilmtingimata ohtlikud, kuid mõnikord peitub nende taga siiski mõni tõsine tervisemure. Kardioloog Priit Tammjärv selgitab, mis võib südamerütmi häirida ja milliste sümptomite korral tuleb pöörduda arsti poole.

Kehakaalu nähakse sageli iseloomu mõõdikuna. Ollakse veendunud, et inimene, kes kaalub rohkem, on ise oma olukorra põhjustaja laiskuse või vähese pingutuse tõttu. Nii see aga pole. Miks kaaluteemad inimestes tugevaid emotsioone esile kutsuvad ja häbitunnet tekitavad, selgitab kaalulangetuse psühholoog Kari Kuulman.

Pea kõik mehed puutuvad elu jooksul ühel hetkel kokku potentsiprobleemidega. Sagedamini juhtub seda vanemas eas, kui toimuvad mitmesugused kehalised muutused. See võib tekitada ebakindlust ja panna küsima, kas tervisega on kõik korras. Uroloogia arst-resident Markus Kiili toob välja impotentsuse põhjused ja lahendused. Artikkel ilmus esmakordselt mais 2024.

Norskamine on igapäevane tegevus, ülemiste hingamisteede põhjustatud vali heli, mis esineb peamiselt sissehingamisfaasis une ajal. Kõik inimesed, nii lapsed kui ka täiskasvanud, norskavad vahel, siiski sagedamini teevad seda kesk- või vanemaealised ülekaalulised mehed. Seda, millised on norskamise kohta käivad levinud müüdid ja valearusaamad, selgitab Confido kopsuarst, unearst ja unemeditsiini ekspert dr Erve Sõõru.

Kas oled vahel tundnud, et pärast tavalist vestlust sõbra, pereliikme või kolleegiga tekib seletamatu soov pugeda ülejäänud päevaks koju teki alla ja rohkem mitte kellegagi rääkida? Mõnikord võib ka pealtnäha meeldiv suhtlus mõjuda kurnavalt. Inimestel ei ole käepärast mõõdikut, mis näitaks, kui palju energiat on kulunud ja palju alles, ning seepärast tabab väsimus meid teinekord ootamatult. Miks see juhtub ja kuidas suhelda viisil, mis ei koorma, vaid hoopis rikastab?

Suur hulk haigusi mängib meiega peitust ja võib ajaks, kui esimesi sümptomeid märkame, olla juba tublisti laamendanud. “Igaks juhuks” tehtud tervisekontroll on aidanud nii mõnelgi probleeme varakult avastada.

Ilmselt oled kuulnud, et liha ja munad on heaks valguallikaks, kuid on rida kasulikke toiduaineid, millega veel oma igapäevast valgunormi rikastada.

Rasvkude ei jaotu kehas kõigil ühtemoodi: osal inimestest ladestub see rohkem kõhu ümber, teistel aga puusadele ja reitele. Uuest teadusuuringust on selgunud, et rasv ja selle paiknemine ei mõjuta üksnes kehakuju või enesetunnet, vaid võib anda olulist teavet ka terviseriskide, sealhulgas vähi tekkimise tõenäosuse kohta.

Vanusega muutub organismi võime taluda alkoholi. Joove tekib kiiremini, pohmell on raskem ja isegi mõõdukad kogused võivad röövida terve järgmise päeva.

Emotsionaalne stabiilsus on vaimse tervise oluline osa, mõjutades seda, kuidas inimesed end ümbritsevat maailma tajuvad ja sellele reageerivad. Ja kuigi kõigil meist esineb emotsionaalseid tõuse ja mõõnu, võivad teatud käitumismustrid viidata sügavamatele emotsionaalse ebastabiilsuse probleemidele. Milline käitumine seda reedab?

Tänapäeva elustiil on kiire, killustunud ja nõudlik. Töö, pere, füüsiline aktiivsus ja pidev infovoog koormavad organismi viisil, mis ei jäta palju ruumi taastumiseks. Sellises keskkonnas muutub magneesium üheks olulisemaks, kuid sageli alahinnatud mineraaliks. Tegemist ei ole pelgalt mineraaliga, vaid võtmeelemendiga, mis mõjutab närvisüsteemi, lihaste tööd ja organismi taastumisvõimet. Kui selle tase langeb, hakkab keha reageerima viisil, mida on lihtne valesti tõlgendada.

Unetus, uinumisraskused ja ebakvaliteetne ööuni on probleemid, mis tumestavad igapäevast tegutsemisvõimet ja laastavad tervist paljudel inimestel. Enne kui haarata melatoniini või unerohu tablettide järele, tasuks ära proovida leebemad abilised, mis ei tekita sõltuvust ja võivad sageli olla piisavad, et õhtul kiiremini uinuda ja hommikuni sügavamalt magada.

Mõnel koguneb rasv eelkõige puusadele ja reitele, teisel kõhule või käsivartele. Mure on aga ühine: kuidas sellest lahti saada just sealt, kus see kõige rohkem silma torkab? Personaaltreener Monika Kahro selgitab, mis toob püsiva tulemuse ning miks tasub esimese asjana keskenduda hoopis vaimsele muutusele.

„Ma teen kõike samamoodi nagu varem, aga kaal lihtsalt tõuseb,“ ahastavad paljud keskeas naised, kelle kaal hakkab ühel hetkel kontrollimatult kerkima. Naistearst Made Laanpere selgitab menopausi ja kehakaalu seoseid ning Anne Vomm jagab isiklikku kogemust menopausiaegsete muutuste ja sellega, mis aitas päriselt tasakaalu leida.

Kindlasti oled kuulnud ütlust, et naermine on parim ravim. Sellel väitel on tõetera sees. Veelgi enam, naermine võib olla ka ühendav side romantiliste partnerite vahel, mis aitab paarisuhtel püsima jääda.

„Seksuaaltervise ABC“ kolmanda hooaja esimeses episoodis räägitakse turvalisest seksuaalkäitumisest internetis. E-tutvus võib startida süütult, kuid muutuda kiiresti ohtlikuks. Eesti Seksuaaltervise Liidu president ja sexcoach Liisa Larm selgitab, kuidas kerge flirt kasvab vahel märkamatult seksuaalseks väljapressimiseks.

Tead seda tunnet, kui pärast korralikku lõunasööki hiilib tasapisi ligi väsimus? Käsi haarab järjekordse kohvilonksu järele ja unistus šokolaadist või lõunauinakust ei lase kuidagi tööülesannetele keskenduda. Pärastlõunane toidukooma võib olla tõeline päevarikkuja, röövides sinult produktiivsuse. Lahendus võib peituda sinu taldrikul.

Perimenopaus tähistab naise elus aega, kus elu on justkui paika sätitud, lapsed sirguvad ja karjäär saavutatud. Ja siis see algab, vaikselt hiilides, närides ja raputades. Kuidas taltsutada hormoonide möllu ning leida tasakaal ajal, kui kõik nõuavad oma?

Märtsis, vaimse tervise vitamiinide kuul, kogus Tervis Pluss kokku oma lugejate toredad nipid, kuidas end igapäevaselt vaimselt heas vormis hoida. Ehk leiad sinagi siit inspiratsiooni.

Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertooniatõbi on levinuim südame-veresoonkonnahaigus. Kõrge vererõhk tekib siis, kui süda surub verd läbi ahenenud veresoonte suure jõuga, et varustada kudesid eluks vajaliku hapnikuga. Kõrgenenud vererõhku inimene üldjuhul ei tunne, kuigi mõnikord võib see põhjustada peavalu, pearinglust, tasakaaluhäireid, kohinat kõrvus, väsimust või südamekloppimist. Hea uudis on, et vererõhku saame ka toitumisega mõjutada.

Teaduslikust vaatenurgast ei ole üht ja lõplikku vastust, kas parem on limonaad või puuviljamahl. Kõik sõltub joogi koostisest, tarbitavast kogusest ja tarbimiskontekstist.

Kõigil ei pruugi hommikuti söögiisu kohe pärast ärkamist tekkida. Selle taga võivad olla väga erinevad tegurid – alates eelmise päeva toitumisest kuni une ja stressini. Toitumisnõustaja Maarjan Rand vastab lugejate küsimustele ning selgitab, mis võib olla hommikuse isutuse taga.

On laialt levinud eksiarvamus, et just naised on need, kes tavaliselt suhte arengut armastuse deklareerimisega forsseerivad või kibelevad armuasjade loomulikku kulgemist ära ootamata pinnima meest küsimusega „kas sa armastad mind?“ või „kuhu see suhe viib?“. Uuringud näitavad sootuks teistsugust pilti.

Tervis Plussi podcastis on saatejuht Kadi Jaanisoo-Kullal külas üldarst, tervisenõustaja ja koolitaja Ann Leen Mahhov, kes soovib siiralt, et inimesed oleksid teadlikumad tervisemurede ja elustiilivalikute seostest. Arsti sõnul kipuvad inimesed arvama, et nad on nagu masinad, mis tehakse arsti juures korda, nii nagu autod tehakse korda autoremonditöökojas. „Kahjuks või õnneks peab ka ise midagi tegema,“ soovib ta inimeste teadlikkust suurendada.

Märtsi viimasel pühapäeval kell mindi üle suveajale. Kellaosutit nihutati tunni võrra edasi. Kuigi kellakeeramine toob valgemad hommikud, tuleb paraku hakata harjumuspärasest tund aega varem ärkama. See aga põhjustab paljudel inimestel kehva enesetunnet.

Laura on üks neist naistest, kes arvas aastaid, et tugev menstruatsioonivalu on lihtsalt tema keha eripära. „Ju siis olen nende hulgas, kellel ongi raskemad päevad,“ mõtles ta. Iga kuu saatsid tema tsüklit tugev valu ja väga vererohked menstruatsioonid.

Restoranis või kohvikus käimine on tore vaheldus, aga mõnikord tekib pärast söömis kõhus raske tunne ja energiatase langeb. Miks? Personaaltreener ja toitumisnõustaja Monika Kahro jagab soovitusi, mida restorani või rooga valides silmas pidada, et saaksid toidust kätte kõik vajaliku ja tunneksid end pärast einet hästi.