2025. aastal olid kliimamuutuse tagajärjed tajutavad kõigile, ent samal ajal nihkus üleilmses poliitikas fookus üha enam julgeoleku, majanduskasvu ja konkurentsivõime küsimustele. Roheportaal võtab kokku möödunud aastat iseloomustama jäävad teemad.

9.-11. jaanuarini toimub Otepääl viies kahevõistluse maailmakarikasarja etapp, mis toob Lõuna-Eestisse nii maailma tippkahevõistlejad ja nende meeskonnad kui ka tuhanded talispordisõbrad. Aasta-aastalt on korraldajad otsinud viise, kuidas ühildada rahvusvahelise suurvõistluse paratamatu keskkonnamõju ja jätkusuutlikud lahendused. Tänavusel MK-etapil on fookuses laste keskkonnaharidus, et roheline mõtteviis kujuneks osaks laste spordi- ja liikumiskogemusest.

Kliimaministeerium ei ole rahul aastaid toiminud tootjavastutuse tasu kogumise süsteemiga, mis lükkab elektroonikajäätmete käitlemiseks vajaliku raha kogumise tulevikku.

Möödunud nädalal Tallinna transpordivaldkonna abilinnapeana tööd alustanud Joel Jesse ei näe, et pealinna liikluses kedagi kiusataks. Autojuhid, kergliiklejad ja jalakäijad peaksid tema sõnul lihtsalt rohkem üksteisega arvestama ja tähelepanelikumad olema.

Keskkonnaõiguse eksperdid lasid sõelapõhjaks valitsuse plaani kehtestada Eestis vähemalt 70% majandusmetsa osakaal.

Sel aastal omandab riik oluliste looduskaitsepiirangutega eramaid ligi kaks korda suuremal pindalal kui eelmisel aastal ning panustab sellesse 10,2 miljonit eurot. See on 2,4 miljonit rohkem kui aasta varem ja ligi 7 miljonit eurot rohkem kui üle-eelmisel aastal.

1. jaanuarist jõustub jäätmereform, mis tähendab, et edaspidi tuleb pakendijäätmeid hakata hoolsamini sortima: plast- ja metallpakend käib ühte ja paberpakend koos vanapaberiga teise jäätmekonteinerisse.

Kliimamuutused ja suurriikide kasvav geopoliitiline vastasseis survestavad Antarktikat, kus seni on kehtinud rangete reeglitega looduskaitsekord. Sulav jää tõstab meretaset ka Läänemeres, seades löögi alla Eesti rannikud, toidujulgeoleku ja laiemalt meie turvatunde.

Läänemere olulisusele juhivad tähelepanu Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert Joonas Plaan ning hiljuti ümbermaailmareisilt naasnud Karl Saluveer ja Anne-Mari Luik.

Viis aastat kestnud tööl ja põhjalikel analüüsidel tuginev Rohetiigri visioon näeb ette, et aastal 2040 on Eesti elujõuline riik, kus majandusarengu aluseks on inimese heaolu ja keskkonna tasakaal.

Heitkoguste vähendamise kõrval on valmivas kliimaseaduses teine suur osa kliimamuutustega kohanemine. Eestit külastanud kõrge Euroopa Komisjoni ametniku sõnul on nii Eestis kui ka mujal Euroopas kohanemisega kiire, sest see aitab toime tulla ka muudes kriisides.

Eesti Rohetehnoloogia Liit, Eesti Taastuvenergia Koda kutsuvad ühises avalikus pöördumises valitsust ja riigikogu viivitamata kinnitama kliimakindla majanduse seadust. Avaldame nende ühise pöördumise.

Riigikantselei tellis septembris advokaadibüroolt Sorainen ligi 15 000 eurot maksva analüüsi, et selgitada välja, kas Eesti metsade majandamisele seatud looduskaitselised piirangud on liiga ranged.

Kaua küpsenud ja tuliseid arutelusid tekitanud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu pandi infosüsteemi üles täna toimunud valitsuskabineti arutelu jaoks.

Kui Tallinnas koalitsiooniläbirääkimisi pidavad Keskerakond ja Isamaa Liivalaia trammitee projektist loobuvad, võib eurorahata jääda ka Pelguranna trammitee.

Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaministrid leppisid 24 tundi kestnud läbirääkimistel kokku 2040. aasta kliimaeesmärgis. Eesmärk on varasematest ettepanekutest lahjem ja paindlikum, kuid kattub Eesti kliimaseaduse sihtidega. Ühtlasi otsustati aasta võrra edasi lükata heitkogustega kauplemise süsteemi teise osa (ETS2) käivitamine.

Iga viie aasta tagant avaldatava põhjaliku raporti järgi on 81% Euroopa looduslikest elupaikadest halvas või väga halvas seisundis.

Pühapäeviti Vikerraadio otse-eetris olevas vestlussaates „Samost ja Aaspõllu“ on viimasel ajal tihti võetud jututeemaks soometsade ja pärandniitude taastamine. Kõlavad kahtlused selle tegevuse mõttekuse ja teaduspõhisuse kohta, aga ka isiklikud rünnakud.

Noorte keskkonnakaitseliikumine Fridays for Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) pöördus kohtusse, kuna keskkonnaamet muutis Enefit Industry AS-i ja VKG Kaevandused OÜ kaevanduslube, suurendades lubatud kaevandamismahtu 2,5 korda.

Aastakümnetega üles ehitatud ja hästi toimiv keskkonnahariduse süsteem jäi kärpekääride vahele. Ümberkorralduste tõttu ei saa sel aastal ligikaudu 40 000 õpilast klassiruumist väljas antavat loodusharidust.

Samal ajal kui mure isikliku toimetuleku ja julgeoleku pärast kasvab, vaibub huvi kliimateemade vastu. Eestlane valutab siiski südant metsa pärast ja peab oluliseks energiajulgeolekut.

2.–3. oktoobril toimub Nelijärvel konverents „Elu kasvujärgses Eestis“, mis toob kokku ligi 40 esinejat kolmest ülikoolist ja 20 organisatsioonist Eestist ja välismaalt. Peaesineja on tasaarengu juhtiv uurija poliitökoloog Giorgos Kallis.

Praegu on keskkonnaameti inspektorite käsutuses käerauad ja tulirelvad ning sedagi vaid metsa-, kala- ja jahijärelevalve tegemisel. Uue eelnõuga tahetakse laiendada kõigi inspektorite varustust pipragaasi ja teleskoopnuia võrra.

Uues energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) eelnõus kaotati senine eesmärk katta 2030. aastaks kogu riigi elektritarbimine taastuvenergiast, kuna see pole kliimaministeeriumi hinnangul realistlik ega majanduslikult otstarbekas.

Kliima- ja kaitseministeerium arutavad, kas võiks siduda märgalade taastamise riigikaitseliste eesmärkidega.

Eelmisest aastast on biojäätmete eraldi kogumine olnud kohustuslik ning üleriigilise jäätmete sortimisuuringu järgi on sellest õigesti sortimisel ka kasu olnud.

Eesti Meremuuseum hindas sel suvel üle saja aasta Läänemere põhjas lebanud Saksa sõjalaevade seisukorda ja võimalikku keskkonnamõju. Kuigi seni pole lekkeid tuvastatud, võib laevade tankides endiselt olla kütteõli ning seega võivad need olla lekkimisohtlikud.

Pealinnas on võetud ette 23 kooli ümbruse lihtsate ja odavate lahenduste abil ohutumaks muutmine. Laste turvalisusele mõeldes on tõstetud ülekäigukohti, eraldatud kõnniteid ja rajatud haljastust.

Ehkki tekstiilijäätmete viimine jäätmejaama spetsiaalsesse konteinerisse on sellest aastast kohustuslik, soovitab ka kliimaministeerium väga määrdunud ja katkised riided ikkagi olmeprügi hulka visata.

Keskkonnaamet kontrollis suvekuudel üheksal üle-eestilisel avalikul üritusel korduskasutusnõude ja -söögiriistade kasutamise kohustuse täitmist. Amet jätkab kontrollimist ka sügisel.